Brr...

...ei ei, mul pole külm, tige ma ka pole- kuigi põhjust oleks. Brr...ütles mulle hoopis üks brr... tuttav iga sõna peale brr..., mis ma brr... temaga vahetasin, brr...peol, brr...
Vahel ei pane tähelegi, mis veidrusi msnis kasutad, brr...on siis üks minu omadest. Trükin seda umbes samal moel nagu eesti naised ütlevad mhmh ehk siis see võib tähendada 'kurat teab mida', aga oma multifunktsionaalset sõna ei märka ise ennem kui keegi sulle just muheledes brr...ei ütle.
Brr... kustutasin just orkuti konto ära. Lihtsalt, ilma igasuguse põhjuseta. Nüüd muidugi ei näe, kellel sünnipäev, aga ma nagunii ei suutnud õigel ajal scrappida, nii et vahet pole. Kes teada tahab, kellega käin, kus elan, mitu kilo juures ja palju palka saan, siis helistagu. Numbrit ei anna, pärast ei helistagi keegi.

Nii igav on, et hakka vöi blogima

Potsatasin nüüd jälle möneks ajaks Trieri ja, kuna mul on hetkel igav, siis lisan oma aktuaalsesse blogisse aktuaalse sissekande. Esiteks on mul on ülimalt kahju lahkuda Tartust hetkel, kui Zavoodis on toimunud kaks positiivset nähet- ei mingeid rövedaid suitsulöhnast läppunud riideid enam ja öllest läbiimbunud piljardilauda, viimane on küll asendunud lauajalgpalliga, mille pärast ilusatel poistel nüüd jällegi rohkem zavoodi asja on.
Teiseks on mul ülimalt kahju löunanaabritest, kes on hakanud samuti totakaid seadusi vastu vötma. Niisiis, kes Riia linnabussiliiklusega kursis pole, vötku teatavaks, et bussiga nr 22 liinil STOCKMANN - LIDOSTA ehk bussijaamast lennujaama (buss on suurem ja mugavam ning ees on lennukimärk turistidele), ei maksa pilet enam 30 santimi nagu viimased kolm aastat, vaid raha vöetakse ka kohvrite eest, kui need on suuruses 30x60x40 vms, ühe kohvri hind on 60 santimi ja sealjuures pole ma kindel, kas istuda tohib, sest koeraga bussis olles istudes on pilet poole odavam kui koeraga seistes. Ja kui bussis poleks olnud kaastundlikku kodanikku, kes mu eest need 60 santimi maksis, olekski mind bussist maha töstetud! Igaljuhul jään ootama aega, kui inimese ruumala eest piletiraha vötma hakatakse.

Aga ma nüüd Trieri Maaülikooli simmanile...:)

MENSA

Mensa on selline tore koht, kus saab 2 euri eest söökla suppi, praadi ja magustoitu süüa, lisaks sellele kohtad seal alati tuttavaid. Järjekord on küll pikk, aga liigub kiiresti ning kassiiritädi on nii vilunud, et ükspäev ulatades talle 2 eurost, ilmus märkamatult 5 sendine mu peo peale ja mina arvasin, et olin talle 2 euro asemel 1 euro ja 5 sendise andnud. Veel meeldib mulle, et ruumi istumiseks on palju ja pole kombeks, et pomotsed üksi suure laua taga, nii saab jälle uute inimestega tutvust sobitada.
Näiteks üleeile sobitasin tutvust Jaapanist pärit Artrakaga, kes on ebaloomulikult pikk ning ei mahu kuidagi Jaapani pikkuseskaalasse, lisaks sellele on ta siin üks naljakamaid tüüpe üldse Esiteks itsitab ta iga küsimuse peale ja teiseks ei saa kunagi kindel olla, kas ta sind öigesti möistis. Näiteks kui talt küsida, kas lähme koos taksoga koju, siis saad vastuseks genau-genau-genau ja kui siis küsid, et kas sul raha ikka on, siis vastab itsitades nein-nein-nein. "Kas sa tahad, et laename sulle?" ja Artraka itsitab rahulolevalt ja vastab: "Olewig" (koht, kus ta elab) ja siis küsime uuesti: "Kas sa tahad taksoga koju minna vöi jala?" A:"...genau-genau-genau". "Et siis taksoga?"A:"... nein-nein-nein... "siis juba itsitab kogu laud ja otsustatakse ühiselt, et Jaapani kutt tuleb taksoga koju saata ja Wolfgang hoolitseb selle eest, et ta ka sinna jöuaks. 1 min Mensani!
Mariast veel, naases üleeile Itaaliast. Ma töesti ei valeta, kui ütlen, et Mariaga koos tuleb alati päike pilve tagant välja, et siis köigil on löbus. Muidugi oli tal mitu uut lugu: kuidas ta rongis teiselt korruselt voodist alla kukkus peaga vastu pörandat, kuna ühes käes oli telefon ja huulepulk ja teises käes kamm, seep ja ma kujutan ette, et mingi väike roosa poni... et tal polnud vöimalik kuskilt kinni haarata. Kui ma rattaga käntsu panin, siis mul oli ka ühes käes telefon, mille ma rahumeeli ennem kukkumist vastu asfaltit kildudeks viskasin, et ainult käed vabaks saada. Aga jah, Mariale meeldivad beebiroosad sädelevad ja hästi väikesed asjad... ja muidugi pisikesed koledad koerad ja paksud suured kassid. Käisime ühes Jazzi baaris ning ostes esimese dringi, pead bändi eest ka maksma ja siis saad endale templi käe peale...sellise väikese punase klaasi...ja kui Maria seda nägi, siis...ta hakkas muidugi itaalia päraselt käsi vehkides ja ahhetades baarmeni tänama, et neil SO CUTE, SO CURIOUS sissepääs on... Maria inglise keelt kutsutakse marrishkiks, kuna ta vahetab meelevaldselt sönu. Homme on tal täna ja tulema tähendab minema...ja seetöttu ka Curious...midaiganes see tema keeles ei tähenda :)

KAMA

Homme toimub rahvusvaheliste toitude mekkimine, aga ennem peab muidugi igaüks midagi kodus valmis küpsetama. Brecht käis vahepeal Belgias ja töi hunniku shokolaadi, Maria tuli just itaaliast ja teeb tiramisut, ameeriklased hamburgereid. Leidsin ükspäev poest keefirit ja mötlesin siis kama teha, et otsin kuskilt bio poest odrajahu ja keeran mingi käki kokku. Pole kunagi huvi tundunud, et millest kamajahu öieti koosneb ning uurisin siis nüüd Eesti rahvustoite ja sain teada, et kamajahu koosneb neljast erinevast teraviljast. Kama jääb seega välja, küll vöin joogiks pakkuda kasemahla, meemödu vöi leivakalja. Külmale lauale käib sült vöi seajalad tarrendis, vobla ning munavöi. Veel on mul vöimalus teha kanepi- vöi hernetempu, mulgikapsaid, körti, piimasuppi kruupidega vöi räimesuppi. Ja siis muidugi toidud verest. Ausalt öeldes ma ei teadnudki, et lisaks verikäkile ning verivorstile, on olemas veel veripannkoogid ja verileib... euuu, vaesed vanad eestlased. Jään siis vist munavöi ja Odrakaraskite juurde, kui ma odrajahu leian....ja kui ei leia, ostame lätlastega vene viina ning heeringat ja sibulat ja hapukoort...

Fleischmarkt

Sheisssse, ma vihkan masinaid!!! Kogu mu tekst kustus ära, täna pole tuju uuesti kirjutada- homme. Lähen vötan ühe kohvi ja siis Karaokele- jeeeei. Ma olen elus kaks korda üksinda laulnud, 1. klassis, kui mängisin etenduses sipelgat ja see kölas nii "Könnin üksi metsa teel, vihmake mul liiga teeb, öhtu juba ammu käes, puhkepaika veel ei näe...aga eemalt "...edasi ei mäleta ja siis 10. klassis tuli kogu kooli ees pöddra maja räppida. Oh seda häbi otsa. Ei teagi kummal rohkem piinlik oli, kas mu emal, kui ta mind 1, klassis teiste vanemate nähes kuulma pidi v+i minul 10. klassis.

http://www.partyface.de/partypics_album.php?SID=&event=1144408455&album=dab

Isver-susver, mu nägu on kohalikul Club Tullinna lehel üleval- ma loodan, et siin löppeb see häbiots :P

Bis später!

Die erste Sprachstunde

Päris keeruline on ennast eesti keelele lülitada, kui muidu tuleb purssida inglise, itaalia, jaapani ja vene keeles. Täna oli siis meie esimene keeletund, oma üheteistkümne aastase praktikaga pääsesin tasemelt teise rühma, ganz gut! Grupis on küll ainult kaks meessoost isikut, aga see-eest on meil väga kena tuutor, kreeka juurtega ja öpib geograafiat. Täna tegi meile testi, kus küsis saksa kantslereid aastast 1949 ning köiki liidumaid, körgemiad tippe koos körgustega, valitsevaid parteisid, ministrite arvu usw, ja need kes 65% kokku ei saanud, pidid 14.00-19.00 seitse päeva nädalas kolm nädalat järjest Saksamaa kohta lisakursuse vötma. Loomulikult oli see Uzo (nali Jaapani k) sissejuhatuseks.

Aga muidu on nädalaga moodustunud juba väikesed seltskonnad ja meie omas on köige jutukam itaaliast pärit Maria, kes oskab saksa keeles öelda ainult "IShh KOmme AUs ITAli und Ishh KAnn NIcht Deutsch, aga see-eest räägib täiesti arusaadavalt, kuid tugeva itaalia aktsendiga inglise keelt ja jaapani keelt. Kes teab, siis Maria meenutab väga Marjet, kuna temaga juhtub ka kogu aeg midagi. Kukub trepist alla, väänab purjuspeaga jala, astub oma ainsatele tenkadele augu sisse, omab igasugu vidinaid 80ndatest, pastakat, millel on 20 eri värvi... exetera-exetera : ) Siis on veel üks Viinis öppiv austerlane Susanna, kelle emakeel on saksa keel aga, kes oskab ka hästi inglise keelt ning siis üks päkapiku suurune Cosumo Jaapanist, kes oskab tsut-tsut inglise keelt ja mitte üldse saksa keelt. Viimased kaks päeva üritame Mariaga Cosumole auku pähe rääkida, et ta Jaapani tantsu meile öpetaks, mis pidi super naljaks olema, aga Cosumo ei vöta vedu. Igaljuhul on meil kogu aeg väga löbus. Eile käisime veinikeldris 5 euro eest veine degusteerimas, kus mul tuli ühele tuutorile rääkida perestroikast, glasnostist, eesti poliitikast, iseseisvumisest, kommunismist, venelaste iseloomuomadustest- ise ka imestasin, kus ma ikka luuletada oskan. Kuna kell oli alles 22.00, siis me ei viitsinud koos teistega koju minna, vaid vötsime lisaks ühe veini ning lahkudes haaras Maria veel neli puudelit kaasa : ) tore-tore. Väga hea kohalik valge halbtrockenen Wein oli.

Ilmaga on siin küll nigelasti, iga päev sajab paar tundi ja kogu aeg on sompus. Soe, aga sompus. uuh, igav jutt, aga mötlesin, et teen tutvustava ringi ära. Bis-bald!

Die Registrierung

Hallo!

Mis ma siis kirjutan. Heh, Silja tuli. Ei viitsigi siin passida. Kui passwordid meelest ära ei lähe, siis kirjutan kunagi pikemalt... kui on millestki kirjutada ka :P ... küllap juba on. Aga jah, siiani olen lihtsalt oma kaotatud uneaja tagasi vötnud, viimasel nädalal joomata jäänud ölled järgi joonud...
täna läheb veini degusteerimiseks. Korter on shikk, pööning on ka, et kui suvel öömaja vaja, siis vabalt... ja kohalik zavood- on minu majast 10 min, joostes 5 min... ah öige, ma tulin siia ju öppima.

Tsüss, anyy